Posts

Tugilhendus - ekraaniilugeja ja kõnesüntesaator

Kõnesüntesaator on tarkvara, mille abil pime inimene saab aru saada, mis teks on ekraanil kirjutatud. Esimene ekraanilugeja ilmus operatsioonsüsteemil Windows 2000, mille nimi oli Microsoft narrator.  Kõnesüntesaator veelgi laiendab inimeste hulka, kes arvutit kasutavad. Nii ei tunne nägemispuudega inimesed end diskrimineerituna. Seda võib öelda mis tahes tehnoloogia kohta - on oluline, et see oleks kõigile kasutatav ja arusaadav.

Arendus- ja ärimudelid

 Selles artiklis vaatame üht arendusmudelit ja üht ärindusmudelit konkreetsetel näidistel. Esiteks paistab oma lihtsusega silma nii nimetatud kosemudel. Selle põhimõtte on protsesside järjekindlus ning kohustus lõpetada tegevust enne, kui alustada järgmist. Üks tuntud firma, mis kasutab kosemudelit on Toyota. Üks põhjus, miks seda kasutatakse on selles, et see mudel on arusaadav ning nõuab täpset ja läbipaistavat tööd. Teisest küljest tuleb meenutada, et kosemudel on mõnes mõttes vananenud, sest niisugune lihtsus ei sobi projektidele, mis on keerulisemad. Seetõttu, arvetavasti Toyota muudab oma arendusmudeli tulevikus. Teiseks, puutudes lihtsuse teemat ja rääkides ärindusmudelitest, tuleb meelde traditsiooniline ärindusskeem: arendaja müüb oma tarkvara koopiaid. Selle mudeli toredad näidised on näiteks muusikatarkvara, millest tuntuimad on Ableton ja FL studio.  

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

Häkkimine on andmetele volitamata ligipääsu saamine arvutis. Oma artiklis Eric S. Raymond kirjeldab häkkerite põhioskusi, väärtusi ja iselomujooni. Eric Raymond koostis samm-sammulise juhendi, kuidas saada häkkeriks. Peale ilmse "õppige programmeerima" punkti selles juhendis on mainitud palju muid põhimõtteid: kuidas küsida abi, millest alustada, kuidas tõhusalt kasutada oma aega ning mis suhtumist omandada.  Üks tähtis punkt Raymondi artiklis on seotud vabaduse mõistega. Häkkimine annab võimaluse teha Interneti vabamaks. Seetõttu julgustab Raymond tuleviku häkkereid looma vabavara ning parandama teiste vabavara vigu. Lõpuks, kuid mitte vähem oluline on olla stiilne: õigesti kirjutada, lugeda teadusulme kirjandust ning jääda truuks oma põhimõtetele.

Tuntud IT-juhid

 Ajaloos on onlnud mitu silmapaistavat nime, mis muutusid maailma. Selles artiklis kirjeldatakse kaht juhti, kes oma edu saavutamiseks kasutasid erinevaid strateegiaid. Kui rääkida "Leader" juhitüübist, siis kohe tuleb pähe Seteve Jobs. Üks iseloomujoontest, mis on igal juhil, on konkreetne fülosoofia, mida tema järgib, ning millele tema suunab oma meeskonda. Seda on lihtne näha igas Apple tootes: see ei ole lihtsalt mingi nutitelefon, see on IPhone. Kui keegi ei nõustu selle ideega või ei jaga Apple fülosoofiat, siis see inimene ei sobi Apple meeskonda. Üks Google'i asutajad, Sergey Brin ja Larry Page, omandavad  arengumootori iseloomu. Hetkel, millal Sergey ja Larry lõid maailma jõukama otsingumootori, oli turul juba mitu konkurenti. Vaatamata sellele, Google on tänapäeval lõige tuntum otsingumootor, tänu nende inovatsioonisele mõtlemisele.

Mis iseloomustab tõelist proffi?

 Tänapäeval on igal inimesel võimalus õppida ükskõik kelleks, tingimusel, et temal on internetiühendus. Omandades neid suuri võimalusi, tundub, et igaüks saab koguneda piisavalt teadmisi selleks, et olla oma valitud sfääris professionaal. Tegelikkus näitab, et päris nii asi ei ole. Mille poolest spetsialist erineb tavalisest käsitöölisest? Käsitööline on ikka oluline inimene. Ilma temata ei saa mitte ükski suurfirma hakkama, sest tema teeb rutiinset tööd kõrgel tasemel. Kuid kahjuks, see töö ei lase kasitöölisel arendada oma karjääri. Üks suurimatest erinevustest on just selles, et proff saab tunduvalt kiiresti karjääriredelile ronima. Temal on selline edemus tänu sellele. et ta omandab suurt oskusspektri  tema osteseid kohustusi väljaspool. Nende oskuste hulgas on inimestega suhtlemine, avalik esinemine ning keelteoskused.

Copyleft

 Edasikandumisklausel ehk copyleft annab võimaluse vabalt kasutada ja levitada intellktuaalseid omandusi, nii kaua kui ka need kasutajad vabalt levitavad oma töid esialgse töö alusel. Eskistreervad järgmised copylefti tüübid: Tugev copyleft. See tähendab, et selleks, et kasutada ja muuta esialgset tööd, igaüks peab teistele andma võimaluse uut tööd samuti vabalt kasutada. Tugeva copylefti näidis on GPL (General Public License) Nõrk copyleft. Nõrka copylefti iseloomustab see, et mitte iga tuletatud töö kannab sama litsensiooni copylefti tingimustel. See sõltub sellest, kuidas kasutati intellektuaalset omandust. Nõrga copylefti näidis on Mozilla Public License, Puuduv copyleft. Tuletatud tööd ei pea olema copylefti litsensiooniga. Selle copylefti tüübi näidis on Apache.

The case of copyright reform

Oma raamatus "The Case for Copyright Reform"Cristian Engström ja Rick Falkvinge pakuvad uusi lahendusi, kuidas muuta tänapäeva autoriõiguse reegleid. Esiteks, esimene reegi järgi, mille nimeks on "Moral rights unchanged" peaks igaüks toote autoriks selle toote tegelikku autorit selle loojaks pidama. Kuigi iformatsiooni levimisviisid võivad olla erilised, autorid jäävad samasugusteks. Kuid autrori tuliallikad võiksid olla teistsugused. Tänapäeval igaüks, kes kasutab autori toodet peab selle eest maksma, sõltumatu sellest, et kas ta saab selllst kasumit või mitte. Arvetavasti üks reform, mis võib tekkida tulevikus on seotud tasuta kättesaamisega, mis võiks autori populaarsust tõsta.