ITSPEA Robert Unt

 2004. aastal oma ettekandes Soome valitsusele Pekka Himanen kirjeldab võimalikke infoühiskonna probleeme tulevikus. Kas oli tema sõnumis analüütilisi ennustamisi, mis tegelikult täitusid? Ühest küljest, Peka ettekandes oli paar viga. Näiteks, tema meenutab globaliseerumist, nagu see oleks üks ja ainus infoühiskonna arenguviis. Tegelikult 2010ndatel aastatel asjad olid natuke teistmoodi: Suurbritannia lahkus Euroopa Liidust, ning paljudes Euroopa riikides said populaarseks parempoolsete erakondade ideed.  Teisest küljest, Pekal on õigus selles, et heaoluriikide saatus on konkureerimine "loovturul". Rutiinne tootmine sai Hiina ja India spetsialisatsiooniks, ning Euroopa riikide kallis tööjõud ei saa sellega konkureeruda. Seetõttu ainus võimalus relevantne olla on näiteks IT ja rohilise energia sfääride areng.

Tänu tehnoloogilise arengule, meie põlvkond nüüd suudab kasutada terminit "Uus meedia". Ajalehtede ja televisiooni asemel meil on nüüd kõigiks eesmärkideks Internet. Klassikaalised meediaalikad ei ole aga kadunud, kuid Interneti eksistreerimine muutis neid tunduvalt. Ühest küljest, meedia muutus avatumaks ja vabamaks. Enne Interneti, suured firmad kontrollisid informatsiooni voolu täielikult, sest keegi teine ei suutnud oma arvamust väljendada. Kuid tänapäeval, ükskõik mis inimene, kelllel on internetiühendus, saab kirjeldada oma vaatenurka sotsiaalmeedias, andes igaühele võimaluse seda lugeda. Seega infomonopol oli hävitatud.  Teisest küljest, loomulikult traditsiooniline meedia pidi kohanema uue olukorraga. Suuremad brändid, näiteks BBC ja The Times, kolisid Internetti. Püüdes konkurentsi vastu pidada, valeuudised said võimaluse levima sealhulgas ka nendel veebilehtedel. 

 Edasimineku iseloom on selline, et mineviku tehnoloogiad varem või hiljem vananevad. Vältimatu, varsti  isegi meie vanemad ei mäleta nende lapsepõlve tipptehnoloogiaid, rääkimata meiest. Või on veel asju, mille järele nemad igatsevad? Minu isa veel mäletab, kuidas tema nooruses olid videomagnetofonid väga soovitatud asjad. Eestis ning Ida Euroopas oli võimalik telerit vaadata ainult kaks korda päevas: õhtul ja hommikul. Samuti, ainsad saated, mida oli võimalik vaadata, ei olnud eriti seotud meelelahutusega. Võrreldes sellega, omandada Sony videomagnetofoni  oli prestii žne, sest sina võiksid vaadata ükskõik mis filmi igal ajal. Nüüd nutitelefonid täiesti täidavad videomagnetofonide rolli. Teisest küljest, üks vananenud tehnoloogia, mida veel mäletatakse, on diskett. Need adndmekandjad saavad hoida kuni 3 MB informatsiooni, kuid nemad on meile kõigile tuttavad. See on tänu sellele, et igas programmis nemad sümboliseerivad "salvesta" nuppe. Tulevikus inimesed täpselt ei saa ar

 Infotehnoloogiate ajalugu võib tunda päris lühikesena. Oletavasti, küsides tavainimese käest õues, millal algas arvutite eksistreerimine, mitte keegi ei meentuta Da Vinci leiutusi 15. sajandil. Mõnes mõttes sellel inimesel oleks õigus, sest mida kaugem minna minevikku, seda nõrgem on seos olevikuga. Seetõttu tuleb panna tähele vähemalt sündmusi, mis juhtusid umbes sada aastat tagasi. Ajaloos oli alati turvalisus oluline. See, kellel ei olnud viisi ennast kaitsta, kaotas slimapilkselt. Niimodi mõtles ka saksa armee teisel Maailmasõjal: Enigma Machine kaudu  šifeerisid sakslased oma salakäske. Õnneks, said Liitlased selle de šifeerimisega 1942. aastal hakkama, ning sakstlaste operatsioonid ei olnud enam saladus. Ka tänapäeval, ohutus ja failide krüptimine Internetis on igale kasutajale oluline. Teine tähtis sündmus juhtus 1975. aastal. Bill Gates ja Paul Allen lõid Microsofti, mis on tänapaeval suurim arvutite müüja. Gates'i geenius on selles, et tema sai luua arvuti, mis on peaaegu